"Majandus seilab päästepaatideta läbi ookeani"

Üks majandusteadlane ennustab, et USA ja globaalne majandus on teel järgmise jaamäe poole ning lähitulevikus võib meid tabada majanduslangus.

„Maailmamajandus seilab läbi ookeani ja hädaolukorraks ei ole isegi päästepaate,“ ütles HSBC panga peaökonomist Stephen King.

17-lehekülge pikas raportis „Maailmamajandusel on tohutu suur probleem“ kirjutab King, et valitsuste eelarvedefitsiidid ja võlakoormused on liiga suured. See on tekitanud olukorra, kus USA liigub järgmise finantskriisi poole.

Harilikud „päästepaadid“, mida kasutatakse majanduskasvu ergutamiseks – näiteks intressimäärade langetamine või valitsuse kulutuste suurendamine – ei ole hetkel saadaval. King hoiatab, et rahapoliitika tavapäraste meetmete puudumine tähendab raskusi probleemidega toimetulemisel. Ilma on raske vältida tavalise majanduskasvu aeglustumise muutumist sügavaks majanduskriisiks.

Paljud majandusteadlased pole muidugi Kingi arvamusega nõus, et USA majandust võiks lähitulevikus retsessioon tabada. Paljude arvates on USA majandus võrreldes ülejäänud maailmaga heas seisus – näiteks on tööturu olukord väga jõuliselt parenenud. On aga tähtis kuulata ka Wall Streeti pessimiste: neil on vahepeal piinarikkalt õigus.

King näeb nelja katalüsaatorit, mis võiks USA majanduse lühemas perspektiivis langusesse viia: 

Palgatõus võib panna aktsiaturud langema. Kesine palgatõus on USA majanduse üks nõrgimaid kohti. See on üks peamistest põhjustest, miks tavalised pered pole tundnud, et kuus aastat kestnud majanduse taastumine oleks nende elujärge märkimisväärselt parandanud.

King ütleb, et kui majandusaktiivsus on leige, aga palgad tõusevad, siis see tähendab aktsiate jaoks hinnalangust. Paljud suured jaemüüjad, näiteks Walmart ja Target, teatasid aasta alguses, et töötajate palkasid tõstetakse. Samas oli aprilli jaemüügi kasv võrreldes aastatagusega 0 protsenti.

Vaatamata palkade tõstmisele on palgakasv on olnud viimasel ajal madal. Seega on üpris tõenäoline, et surve palkade tõstmiseks ei lähe laiemas perspektiivis läbi ja aktsiate müügilainet ei tule.

Hiina majanduslanguse võimalus. Ei ole saladus, et Hiina majanduskasv on aeglustumas. Piltlikult on majanduskasvu kiirus aeglustunud valguskiiruselt ökonoomse sõidukiiruseni. Kasv on jätkuvalt päris kõrge – 7 protsenti. Näiteks USAs oli majanduskasv esimeses kvartalis vaid 0,2 protsenti.

King ütleb, et kui Hiinas tuleb majanduslangus, siis tekib maailmas suur segadus. Toorainete hinnad langeks veelgi ning USA dollar tugevneks liiga palju. Arenevad turud, kelle jaoks on Hiina ja USA peamine kaubanduspartner, kannataksid märkimisväärselt.

„Paljud asjad ei ole USA kontrolli all ja need tõmbavad riigi lõpuks majanduslangusesse,“ väidab King.

On aga ebatõenäoline, et Hiina majandus aeglustuks sellel aastal niivõrd palju, et tekiks retsessioon.

Föderaalreserv tegutseb liiga vara. Kõik ootavad Föderaalreservi teadet, et intressimäärasid tõstetakse. See võib juhtuda juunis, aga paljud usuvad, et tõusu enne septembrit ei tule. Föderaalreserv seadis oma baasintressimäära nullprotsendi juurde 2008. aasta detsembris, et aidata majandusel kriisist taastuda. Alates 2006. aastast pole kordagi intressimäärasid tõstetud.

Kui keskpank tõstab intressimäärasid liiga vara ja turud ei ole selleks valmis, siis võib USA majandus sattuda spiraali, ütles King. On aga näha, et Föderaalreserv toetab aeglast ja stabiilset lähenemist. Ootamatu intressimäärade tõstmine läheks vastuollu Janet Yelleni selleaastaste kommentaaridega.

Pensionifondide ja kindlustusfirmade üleliigsus. King ütleb, et järjest rohkem pensionifonde ei suuda oma rahalisi kohustusi täita.

Näiteks New Jersey kaks suurimat pensionifondi võivad 10 aasta jooksul rahast tühjaks joosta, selgub uuringufirma Moody’si detsembrikuisest raportist. Chicagol on pensioniprobleemide tõttu Moody’se poolt pandud räpmsreiting. Riskihaldamisega tegeleva firma Towers Watsoni andmetest selgub, et USA pensionifondide turg saavutas tipu 2013. aastal, mil maht ületas 18 triljonit dollarit.

Statistika, mis toetab Kingi väidet, on olemas. Samas on ebamäärane see, kas pensionifondide suuruse vähenemine võiks kuus aastat kestnud majandus- ja aktsiatõusu lõpetada.